Nii füsio- kui lümfiterapeudi töös on käega katsutavad ja silmaga nähtavad tulemused
Kairi Põldmaa on füsio- ja lümfiterapeut, kes tähistab 10. augustil sünnipäeva. Uurisime temalt sel puhul, kuidas ta sattus oma eriala peale ja miks ta nii väga oma tööd armastab.
Kuidas Sa lümfiteraapia maailma sattusid?
Olen sündinud ja kasvanud Kuressaares. Kooli ajal tegelesin ujumisega. Pärast gümnaasiumi lõppu asusin õppima Tallinna ülikooli kehakultuuri, mille lõpetasin 2012. aastal. Pärast ülikooli lõppu täiendasin end M. I. Massaažikoolis. 2013. aastast töötan massöörina. Täiendasin end Annely Sootsi Tervisekoolis toitumisnõustajaks ja vajadusel jagan ka söömisnõu.
Alustasin massööri tööd Tallinnas Saku tänaval, kus ühinesin Lümfiteraapia ja Taastusravi kliiniku meeskonnaga. Töötades juba kogenud spetsialistide kõrval, sai kiiresti selgeks, et lümfiteraapia on äärmiselt vajalik ja Eestis spetsialistide puuduse tõttu klientidele raskesti kättesaadav teraapia. Sellest tingituna asusingi lümfiteraapiat õppima.
Töötades nii massööri kui lümfiterapeudina sain aru, et inimeste tervis on väga kompleksne ja lisaks lihaskonna ja lümfiringe probleemidele on klientidel veel palju muid kaasuvaid haigusi. Seetõttu oleks aitamiseks vaja rohkem meditsiinilisi teadmiseid. Töö käigus tekkis huvi ja vajadus teada, kuidas näiteks taastuda operatsioonidest, traumadest ja ülekoormusvigastustest. Seetõttu läksin 2014. aastal õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapiat, mille lõpetasin 2017. aastal.
Kuidas Sina saad inimesi nii füsio- kui lümfiterapeudina aidata?
Lümfiterapeudina aitan kõiki lümfiprobleemidega kliente, sh primaarsete ja sekundaarsete lümfödeemidega patsiente. Need, kes ei ole kindlad, kas probleem on lümfisüsteemis, on oodatud konsultatsioonile, et koos seisund üle vaadata ja hinnata, kas lümfiteraapiast oleks abi. Vastavalt kliendi seisundile arutame läbi sobivad teraapia osad ja paneme koos kliendiga paika teraapia plaani. Kombineerime parima tulemuse saavutamiseks manuaalset lümfidrenaaži, aparaatset kompressiooni, kinesioteipimist, kompressioontooteid ja liikumissoovitusi.
Füsioterapeudina aitan taastuda vigastustest, traumadest, operatsioonidest ja ülekoormusvigastustest. Füsioteraapia algab alati põhjaliku anamneesiga, et selgitada välja probleemi olemus, võimalikud põhjused ja tegevuspiirangud.
Füsioterapeudina pean eriti oluliseks arusaamist, kust probleem on alguse saanud. Kas oli mõni konkreetne liigutus või tegevus, mis vigastuse tekitas või on tegu sundasendist või ülekoormusest tekkinud probleemiga. Tihtipeale on vajalik nõustada klienti tööergonoomika või spordiala spetsiifilise tehnika parandamise asjus, et tulevikus ennetada sarnaste probleemide teket.
Oluline on ennetus. Kui tegu on traumast või operatsioonist taastumisega, siis on väga oluline pidada kinni koormuspiirangutest. Liiga vara liiga palju koormust andes võib kasu asemel hoopis kahju teha. Füsioterapeudina jälgin ja nõustan kogu taastumisprotsessi, et koormustaluvus suureneks aegamööda ja oleks tagatud võimalikult kiire ja muretu taastumine. Traumade ja operatsioonide järgselt on oluline alustada taastusraviga võimalikult kiiresti. Seejuures on füsioterapeut spetsialist, kes annab igas taastumise faasis sobilikud juhised. Vajadusel nõustan ja õpetan abivahendite kasutamist. Füsioterapeudi esimesel vastuvõtul hindame probleemi spetsiifiliselt ja põhjalikult. Hinnang koosneb erinevatest testidest nagu liigesliikuvus ja lihasjõudu. Ühtlasi viin läbi ortopeedilised ja neuroloogilised testid. Kliendile koostatakse personaalne harjutuskava ja juhendatakse harjutuste tehniliselt korrektset sooritamist. Vahetevahel võib piisata ühekordsest konsultatsioonist, kuid enamasti on vajadus koormuste suurendamiseks ja seisundi muutumise tõttu käia vastuvõtul mitmeid kordi.
Miks Sulle meeldib see valdkond?
Mingi kirjeldamatu sisemine soov inimesi aidata ja muuta maailma paremaks paigaks. Nii füsio- kui lümfiterapeudi töös on käega katsutavad ja silmaga nähtavad tulemused. See teeb alati rõõmu, kui kellegi elukvaliteet paraneb tänu minu tööle ja antud soovitustele. Tore on saada klientidelt head tagasisidet. Teeb rõõmsaks, kui klient tuleb tagasi ja ütleb, et eelmine kord sain abi ja nüüd tulen uue murega, ehk saad sellega ka aidata.
Naudin väga, et saan olla enda klientidega personaalses kontaktis ja usun, et teraapia tulemuslikkus sõltub alati minu ja kliendi koostööst. Terapeutidena aitame kliendil soovitud tulemusi saavutada, aga nö kala püüab ta ikkagi ise. Tunnen, et inimestega töö annab mulle energiat. Meil on nii palju toredaid ja inspireerivaid kliente, kellega koos on põnev arutada nii erialaseid teemasid kui vahel lihtsalt ka elust jutustada. Tihtipeale on tunne, et tund aega heas seltskonnas möödub liiga kiiresti.
Mis on Sinu jaoks nii inimese kui terapeudina oluline ? Mida Sa väärtustad ja tähtsaks pead?
Pean oluliseks liikuvat eluviisi. Usun, et terves kehas ongi terve vaim. Füüsiline aktiivsus on elustiil. Seejuures on äärmiselt oluline järjepidevus. Isegi kui pole aega käia kuskil trennis, siis liikumisaktiivsust saab suurendada ka läbi igapäevase liikumise nt võimalusel auto asemel minna tööle rattaga või jala, ühistransporti kasutades tulla maha peatus või kaks varem, lifti asemel kasutada treppe jne.
Kõige murelikumaks teeb mind istuv eluviis, millel on oluliselt kahjulikum tervisemõju, kui arvata oskame. Olen veendunud, et teadlike valikutega suudame hoida enda tervist kuni kõrge vanuseni. Statistikaamet andmetel on 2019. aastal meeste oodatav eluiga 74,4 aastat ja naistel 82,8 aastat. Seejuures elavad mehed tervena keskmiselt 54,1 ja naised 56,7 aastat. Elanikkond vananeb ja tööealise elanikkonna osakaal ühiskonnas väheneb. Seepärast on eriti oluline inimeste töövõime säilitamine kõrgema vanuseni. Võime püsida kauem tööturul aktiivsemana aitab ka eakamatel inimestel osaleda ühiskondlikus elus. On selge, et meie teadlikest valikutest ja enda füüsilise keha tervise väärtustamisest sõltub meie elukvaliteet. Oluline on väärtustada tervist juba ajal, mil see veel probleeme ei valmista. Terapeudina rõõmustaksin, kui inimesed hooliksid enda tervisest juba enne, kui see probleeme hakkab valmistama.
Räägi mõni lahe lugu oma karjäärist või patsiendist, keda oled aidata saanud või kes on hinge läinud?
Patsientide edulood võivad olla väga erinevad. Ka väikesed füüsilised piirangud võivad oluliselt häirida toimetulekut. Alati on rõõm kuulda, kui inimene ütleb, et sai täna ise juukseid kinni panna või kuskilt kõrgelt tassi kätte. Füsioterapeudina hindame liigeste liikuvust ja lihasjõudu, aga kliendi seisukohalt on oluline, mida ta suurema liigesliikuvuse ja lihasjõuga teha suudab. Edulooks pean seda, kui klientide elukvaliteet paraneb ja tänu sellele saavad nad teha tegevusi, millest unistavad.
Vahetevahel ehmatavad lümfiteraapia patsiendid esialgu kompressioonsidumisest ära, kuid järgmisel korral naastes nad ise soovivad, et me seoksime. See rõõm inimeste nägudes, kui nad päriselt saavad enda muredele lahenduse, on nii siiras ja tore. Lümfiteraapia patsientide puhul tunnen rõõmu ka sellest, kui esialgu tundub neile kompressioonpõlvikute, sukkade või sukkpükste jalga saamine täiesti võimatu, ent järgmisel korral teraapiasse tulles ütlevad kõik, et kompressioontooted saavad nad kenasti jalga.
Mida Sulle kõige rohkem teha meeldib?
Mulle meeldib, kui mul on hommikuti piisavalt aega iseendale. Selleks, et jõuaks päeva jooksul kliente aidata, käin hommikuti jõusaalis. Mulle meeldib käia jooksmas, rulluiskudega ja rattaga sõitmas, ujumas ning joogas. Oluline on mitmekülgsus. Kui ei leia treeninguteks aega, siis sõidan rattaga või jalutan.
Nädalavahetused veedan tihti Kuressaares, Pärnumaal ja Hiiumaal. Juba mõned päevad Tallinnast eemal mõjub puhkusena. Piiritagune reisimine avardab silmaringi ja annab kordumatuid mälestusi ja elamusi.
Pean lugu heast toidust ja võimalusel külastan erinevaid restorane. Koos kolleegidega teeme tööpäevi erilisemaks tellides sushit või Poke kausse. Kokkan hea meelega ka ise, kuuldavasti tuleb see mul enamasti päris hästi välja. Luban endale ka iga päev natuke magusat. Üldiselt armastan kõike, mis on magus, kuid kõige sagedamini söön jäätist. Eestlane söövat aastas keskmiselt 10 liitrit jäätist. Mina söön kindlasti rohkem.
