Taastusarst dr Annika Albert-Aksjonov aitab krooniliste turseprobleemidega inimesi
Dr. Annika Albert-Aksjonov on lõpetanud 2001. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja 2012. aastal taastusravi ja füsiaatria residentuuri. Sellest ajast alates töötab ta taastusarstina Tartu Ülikooli Kliinikumis. Dr Aksjonov võtab patsiente vastu ka Tallinnas Lümfiteraapia ja Taastusravi Kliinikus ning Elvas Lümfoloogia- ja Taastusravikeskuses.
Dr Aksjonov tähistab 23.märtsil oma sünnipäeva. Uurisime sel puhul, kuidas sai temast taastusarst, mida ta elus tähtsaks peab ning keda saab ta aidata.
Doktor Annika Albert-Aksjonov on alati tahtnud arstiks alati saada. “Ei kunagi poemüüjaks ega juuksuriks, ikka ainult arstiks. Miks, ei teagi täpselt. Olin terve laps, sportlik. Peres ega suguvõsas polnud arste ega meditsiinitöötajaid. Ema sõbranna oli spordiarst, tema juures Põlva haigla ravivõimlemise saalis meeldis mulle lapsena aega veeta. Nüüd oleme mõlemad taastusarstid,” meenutab doktor. Põhikooli lõpetamise järel läks ta õppima Tartusse Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, kus oli keemia-bioloogi kallakuga klass arstiteaduskonda astumise ettevalmistamiseks.
Taastusarstina tegeleb Albert-Aksjonov krooniliste turseprobleemidega inimestega. Selle valdkonna juurde jõudis ta tänu kolleegile kogenud lümfiterapeut Raili Raikile, kes aastaid tagasi rääkis, et väga oleks vaja Eestis arsti, kes oleks sellest teemast sügavamalt huvitatud. “Mäletan, et esimesel selleteemalisel rahvusvahelises konverentsil Malmös 2011. aastal tundsin end võhikuna. Kuid huvi teema vastu järjest kasvas. 2014. aastal õppisin lümfiterapeudiks. Aasta hiljem alustasin arstlikku täiendõpet e-Lymph kursuse kaudu, mis oligi mõeldud Euroopa arstidele, kellel huvi lümfisüsteemi patoloogiate vastu,” meenutab taastusarst.
Dr Albert-Aksjonov, lümfiterapeut Raili Raik ja Belgia kolleeg Jean-Paul Belgrado “International Lymphedema Framework” konverentsil Taanis 2021. aastal
Dr Albert-Aksjonov peab väga tähtsaks patsientide holistilist käsitlust
Tursevaldkonnas on Albert-Aksjonovi vastuvõtule oodatud inimesed, kellel on probleeme tursetega erinevates kehapiirkondades, kuid nende põhjus on ebaselge või ei ole ravi aidanud. Näiteks võiksid doktori vastuvõtule tulla inimesed, kelle jalad, käed, rindkere, nägu jne on paistes, aga pole teada, mis turseid põhjustab; kui tursed on tekkinud pärast lõikusi või traumasid (sekundaarne lümfödeem); kui tursed on tingitud kroonilisest veenipuudulikkusest; kui tursed on tekkinud erinevate kasvajate tõttu või nende ravi järel; kui patsiendil on kaasasündinud lümfiturse (primaarne lümfödeem) või kui hädalisel on tugi- ja liikumisaparaadi haigused, neuroloogilised haigused, trauma- ja operatsioonijärgsed seisundid ja/või püsiv valu. Samuti on vastuvõtule oodatud turseprobleemidega lapsed.
Dr Albert-Aksjonov hindab inimestes sõbralikkust ja viisakust, kolleegides avatust ja koostöövalmidust. “Arstina pean väga tähtsaks patsientide holistilist käsitlust st. arusaamist, et inimene on nii füüsiline, psüühiline kui sotsiaalne tervik,” rõhutab arst. Ta on Eesti Lümfiteraapia Liidu juhatuse liige ja panustab väga palju lümfivaldkonna arendamisele Eestis. Miks? “Tegemist on uue ja areneva valdkonnaga. Leian, et mul on teadmised, oskused ja tahe seda teha. Kui soovime, et Eesti inimesteni jõuaks selle valdkonna info, võimalused ja vahendid, siis peab sellega järjepidevalt tegelema. Valdkonnaga kursis olevaid ja tegelevaid inimesi on vähe, igaühe panus on oluline,” kinnitab taastusarst.
Doktor on pigem pereinimene, ta ei otsi väljastpoolt kodu väga suurt suhtlemist. “Mulle meeldib liikuda, sporti teha. Armastan väga ujuda, suusatada ja jalgrattaga sõita. Kui aega on, loen. Tore on perega aega veeta, käia koos väljasõitudel, matkamas ja reisimas,” sõnab dr Albert-Aksjonov.
dr Annika Albert-Aksjonov ja Eesti Lümfiteraapia Liidu esimees Kadri Allikmäe Taanis konverentsil